Eesti Elektrijaama territooriumile rajatava põlevkivi ja biokütuse etteandesüsteemid
Kirjeldus
Projekteerimistööd hõlmasid endas katlamaja kande- ja piirdekonstruktsioonide projekteerimist. Katlamaja peaprojekteerijaks oli MW Power OY, kes esitas mudelipõhise lähteülesande konstruktsioonide projekteerimiseks. Kogu lähteülesanne ja konstruktiivse lahenduse väljatöötamine toimis meie poolt hallatud ühtse koondmudeli põhjal. Mudelprojekteerimise abil õnnestus vältida konflikte konstruktsioonide ja katlamaja tehnoloogia vahel ning teraskonstruktsioonide mudel oli suureks abiks ka hoone monteerimisel.
Kirjeldus
Maru Ehitus AS-i tütarettevõte Maru Rakennus OY ja MW Power OY sõlmisid 19. juunil 2012 lepingu Tampere Sarankulma katlamaja hoone ehitustööde teostamiseks. Tööde mahtu kuuluvad hoone karbi tööd (sh betoonitööd, v.a. vundamendid). Hoone kogumaht on 3870 m3, uue katlamaja võimsus 33 MW.
Peale uue hoonebloki lisandumist saab Sarankulma katlamajast Soome võimsaim pelletiküttel katlamaja.
Tööd valmivad 2012. aasta oktoobris.
Kirjeldus
Eesti Energia Õlitööstus AS ja Maru Ehitus AS sõlmisid 24. novembril 2011 lepingu Enefit-280 õlitehase hoonetekompleksi kuuluva tuhapumpla ehitustööde teostamiseks. Tööde mahtu kuuluvad üldehitustööd koos eriosadega.
Varem sõlmitud lepingute alusel on koostöös sõsarettevõtte AS-ga Maru Metall toodetud ja paigaldatud hoone struktuurteras ning teostatud õlitehase põlevkivi etteandmissüsteemi (FHS) projekteerimis- ja üldehitustööd. Hetkel jätkuvad õlitehase kattepaneelide ja katuse paigaldustööd.
Kirjeldus
Kaevandatud põlevkivimaterjali sõelumis- ja jaotussüsteem põlevkiviladudega. Nn 12 km „usskonveieri“ jätk VKG territooriumil. Ojamaa kaevandusest tulev põlevkivi oli vajalik sõeluda erinevateks fraktsioonideks 0..25 mm ja 25..125 mm. Projekteerisime ja ehitasime välja vastuvõtuhoone, sõelumishoone, kaks ladustamisplatsi ning peene fraktsiooni konveieri galerii põlevkivi etteandeks Petroter I tehasele. Jaotuskonveierid galeriidega asuvad ca 14 m kõrgusel. Keerulisemaks väljakutseks oli lühike tähtaeg ja tehnoloogia ning ehitusliku osa sisuliselt paralleelne projekteerimine. Töö kiirendamiseks ja lihtsustamiseks projekteeriti ja ehitati galeriid võimalikult moodulis ja maksimaalselt monteerituna maa tasapinnal.
Kirjeldus
Loogilise jätkuna projekteerisime ja ehitasime Ojamaa kaevandusse ka rikastusvabriku, mis järgnes peale purustus- ja sõelumishoonet. Sõelumishoonest väljus 2 erinevat põlevkivifrakstiooni 0…25 mm ja 25…125 mm, millest esimene suunati läbi rikastusvabriku otse 12 km pikkusele konveierile suunaga Kohtla-Järve ning suurem fraktsioon kuulus rikastamisele ehk põlevkivi ja paekivi (aheraine) eraldamisele. Ehitustehniliselt on tegemist nn vaiadele ja teraskarkassile rajatud hoonekarbiga, millel kaks löövi ning kõrgust 24 m. Hoone on varustatud suure tõstevõimega sildkraanadega. Jällegi rajati hoone vanale kaevealale. Enamus seadmetest monteeriti vundamentidele enne hoone karbi valmimist. Lisaks ehitati hoone sisse ka nn operaatoriruum, kus tingimusteks kõrgendatud helipidavus.
Kirjeldus
Projekteeriti ja rajati kaevandusest väljunud põlevkivile purustus- ja sõelumishoone. Maa-alune punker on ca 6 m sügavusel maapinnast. Rajati galerii konveierile, mis tõstab materjali 17 m kõrgusele ning purustus- ja sõelumishoone. Ehitised tuli rajada vanale kaevanduse kaevealale. Seadmete ja hoone tugikonstruktsioonid tuli eraldada purustite ja sõelte kõrge vibratsiooni tõttu.