Uudised

Reedel, 31 oktoobril avati Lahemaal Joaveski rahvamajas näitus “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik”, mis tutvustab EKA tudengite nägemusi ajaloolisele vabrikukompleksile uue elu andmisest. Makettide näitus on Joaveskil avatud 2026. aasta märtsi lõpuni. 

Tänavu kolmandal kursusel õppivad EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengid veetsid möödunud kevadsemestril nädala lumisel Joaveskil. Sellest töötoast sündis kümme mahukat projekti, milles 20 tudengit kaardistasid paiga võimalusi muutuda hinnatud teenusepakkujaks.

„Vaatame sel viisil nii objekti väärtust kui ka võimalusi: kui palju peame uut ehitama, kui palju saame vana säilitada. Kuna tegeleme vanade hoonetega, on arvesse võetud ka LCA (süsinikujälje arvestamise) meetodid, muus osas on noored oma visioonides vabad. See on nende deklaratsioon ja tõdemus maailmast,“ rääkis EKA erialastuudio juhendaja Andres Ojari.

Loodusest inspireeritud

Paljud projektid tõid välja Joaveski väärtuse kauni rahuliku paigana, mis ei asu samas kaugel pealinnast. Nii oli projektide seas Lootuse külast inspireeritud sõltlaste rehabilitatsiooniküla, kunstnike meelekeskus ja teatriresidentuur koos 200 inimesele mõeldud teatrisaaliga. Loodusega olid eriti tihedalt seotud visioonid Joaveski loodusfilmi- ja fotograafiakeskusest, Lahemaa arhiivi majutavast looduspärandikeskusest ja metsloomade ja -lindude kliinikust. Kõige väiksemat investeeringut näis nõudvat suuresti lageda taeva all tegutsev matkakeskus, kuhu jookseksid kokku ümbruskonna matkarajad ja kust ei puuduks ka sisesurfibassein ja ronimisala seiklusspordihuvilistele. Uutmoodi ettevõtlust võimaldaksid veespordibaas, seenekasvatus ja unikaalne tavandipaik, mis oleks helge koht lahkunute ärasaatmiseks ja mälestamiseks.

Teatriresidentuuri maketi kaasautor, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudeng Katariina Klammer märkis, et tegeles esimest korda vana arhitektuuripärandiga. „See andis palju mõtlemist ja järeleproovimist selles osas, mida pärandi juures austada ja mida lõhkuda,“ ütles Klammer, kelle sõnul andsid Joaveski ajalugu ja loodus projektile palju juurde. “Hüljatud maastike” algatus andis Klammerile kõva tõuke, et kaaluda EKAs restaureerimise ja muinsuskaitse suunale spetsialiseerumist, mis on valikus linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri kõrval.

Vanade tööstuskomplekside väärindamine

Stuudioprojekt “Hüljatud maastikud” keskendub arhitektuuri ja keskkonna vahekorra uurimisele, võttes lähtepunktiks ajaloolise tööstusmaastiku ja selle potentsiaali tänapäeva linnakeskkonnas. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba 14. korda töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid lahendusi. Varem on projekti raames tegeletud näiteks Peri kolhoosikeskuse, Kodijärve mõisa, Tapa raudteejaama ning Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusaladega.

Joaveskile 19. sajandi lõpus rajatud papivabriku hooned on seisnud tühjalt alates 1994. aastast, kui seal lõpetati margialbumite tootmine. Joaveski vabriku koos juhatajamaja ja mitme kõrvalhoonega ostis mõni aasta hiljem AS Maru, kes käivitas seal 2001. aastal tänaseni tegutseva hüdroelektrijaama. Suurem osa hoonekompleksist aga otsib investeeringuvajaduse ja keskkonnapiirangute kiuste otstarvet.

TULE KÜLLA! Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026: esmaspäeviti ja reedeti 9.00-16.00 ning kolmapäeviti 11.00-15.00. Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.