Uudised

Maru Ehitus AS andis sellel kevadel välja esimest korda TTÜ Arengufondi kaudu Inseneriteaduskonna ehitusvaldkonna tudengitele suunatud stipendiumi. Tegevjuht Margo Dengo avab tagamaid:

Miks me otsustasime selle stipendiumi just nüüd ja praegu välja anda? 

Igapäevaselt ehitusvaldkonnas tegutsedes näeme, et heade inseneride puudus läheb aasta-aastalt järjest keerulisemaks. Seega soovime anda oma panuse inseneride järelkasvu ning nagu mitmed stipendiumi kandidaadid meile kirjutasid, siis võimaldab stipendium neil keskenduda rohkem oma kooli- ja lõputööle ning see on just see, mida ülikooliajal teha on vaja. On kurb, kui finantsilistel põhjustel tuleb valida töötamine ning vahest jääbki kool üldse pooleli.

Vastamaks küsimusele, miks me just nüüd ja miks mitte varem või hiljem stipendiumiga välja ei tulnud, laenan esimesi luuleridu Artur Alliksaare luuletusest “Aeg”:

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu. 

Ju meie jaoks sai täna aeg küpseks ning plaanime stipendiumi väljaandmisega jätkata ka tulevikus.

Kuidas meie selle aasta stipendiumikonkurss välja kukkus? 

Kuna andsime võimaluse kandideerida ka esimese kursuse tudengitel, siis saime väga palju kandidaate: kokku 42. Väga hea meel on näha, kui palju tublisid ja säravsilmseid tudengeid meie ümber on.

Mis sai valiku tegemisel otsustavaks ja mida soovitate tudengitele järgmistel kandideerimistel?

Valik oli tõesti väga raske, sest nagu eespool öeldud, oli häid kandidaate väga palju. Otsustasime valiku seekord majasisese nö kahe ringiga, mille põhjal valisime välja kolm parimat kandidaati, kellega viisime läbi vestlused. Ning vestluse põhjal valisime juba võitja. Mis sai määravaks:

• Oskus meie püstitatud essee teemale kompaktselt ja sisuliselt vastata.
• Rolli mängisid kindlasti ka positiivsed soovituskirjad.
• Kirjalik väljendusoskus ja essee visuaalne keel: lisaks sellele mida Sa ütled, on oluline ka kuidas Sa seda ütled.

Palju õnne meie selle aasta stipendiumi võitjale Kristjan Tomsonile, kellele andsime aukirja üle meie Bidfoodi ehitusplatsil, kuna piduliku aktuse ajal viibis Kristjan õppusel Kevadtorm. Bidfoodi platsil võttis meid vastu objektijuht Marko Salumaa, kes rääkis Kristjanile praktilisest elust suurel ehitusplatsil. Kristjan jagas ka meile oma mõtteid:

Kristjan, Sa lõpetad neljandat kursust. Kas Sa oled ka varem stipendiumitele kandideerinud ning kuidas tudengi poolt vaade sellistele konkurssidele on? 

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiumitele olen kandideerinud peaaegu igal semestril. Lisaks olen kandideerinud ka mitme teise stipendiumifondi toetustele. Üldjuhul nähakse stipendiume võimalusena teenida lisaraha. Seetõttu olen ka ise kandideerinud kõikjale, kuhu võimalik – proovida tuleb.

Arengufondi puhul näen lisaks rahalisele toetusele ka võimalust teiste tudengitega konkureerida. Nagu te mainisite, oli kandidaate 42. Juba sportlikust huvist on põnev sellisest konkursist osa võtta. Pidev stipendiumitele kandideerimine on aja jooksul arendanud minu oskust kirjutada paremaid ja sisukamaid motivatsioonikirju ning esseesid. Samuti on minu CV aastatega tagasiside põhjal märkimisväärselt arenenud.

Kui tekib võimalus jõuda ka vestlusvooru, on väga põnev oma ala tegijatega erialastel teemadel ja ühistest huvidest rääkida. Julgen öelda, et stipendiumitele kandideerimine on andnud mulle väga palju väärtuslikke kogemusi.

Ka Sina ütlesid, et stipendium aitab Sul keskenduda kooli- ja lõputööle. Räägi põgusalt, mis on Sinu lõputöö teema ning mis probleemi Sa lahkad?

Lõputöös uurin tihedalt sõrmjätkatud liimpuidu tugevusomadusi. Töö peamine eesmärk on välja selgitada, kas liimpuidu tootmisel tekkivaid tehasejääke oleks võimalik kasutada uue liimpuidu valmistamisel. Esialgsed katsed on olnud lootustandvad.

Katsete tulemuste põhjal soovin koostada ka arvutusliku FEM-mudeli. Teen seda eelkõige isiklikust huvist, et programmeerida üks põhjalikum mudel, kuid selle abil võiks olla võimalik uurida ka erineva tugevusega puidu käitumist. Näiteks võiks analüüsida, kas sarnaselt tehasejääkidele oleks potentsiaali kasutada tootmises ka taaskasutatud puitu.

Kindlasti uurin ka seda, kas tihedalt sõrmjätkatud liimpuidu tootmine on majanduslikult ja keskkonna seisukohalt mõistlik. Kuigi selline lähenemine võimaldab puitu paremini ära kasutada, tuleb arvestada, et sõrmjätkude valmistamine nõuab rohkem aega ja ressursse, sealhulgas liimi, töövahendeid ning elektrienergiat.

Soovin tänada Maru Ehitust stipendiumi väljaandmise eest ning loodan, et seda jätkatakse ka tulevikus.